Jõulu kaart

Jõulukaarte hakkati saatma üleeelmisel sajandil Jnglismaal. Ma valisin viimase postkaardi kus on kujutatud jõulutoite nt: vetivorst ja käbid.

Jutt

Elas kord üks poiss. Ta nimi oli Joosep.Joosepile ei mahu pähe segased jutud. Ühel päeval kui ta kodu poole hüples, tuli talle üks mees vastu. Algul ei teinud ta mehest välja. Hiljem sai aru, et see on tema onu. Poisi onu ei näinud teda. Kui onu aru sai, et ta kõrval oli Joosep, hakkas onu Joosepipile auku pähe määrima. Ta tahtis, et Joosep talle jäätise raha annaks. Joosep ei tahtnud raha anda. Onu hoidis pead käte vahel ja natukese aja pärast hakkas ta tönnama. joosep muutsis meelt ja andis talle jäätise raha. onu jooksis kohe poodi ja ostis endale viis jäätist. Onu läks tagasi Joosepi juurde ja küsis , kas ta tohib tulla tema poole. Joosep oli nõus. Joosepi juurde minnes tahtis onu suurt kausi. Selle ta ka sai. Ta segas kõik jäätised ühte, nagu pudru ja kapsad. Onu oli kade ja ei andnud Joosepile jäätist. Joosep hakkas nutma. Kahe tunni pärast lubas onu Joosepil saisüda täis ja otsustas kausi põhja puhtaks lakkuda. Jäätis oli hea. See oli olnud kena päev. Kui jäätis pole veel kausi põhjast otsa saanud lakub ta ikka veel kausi.

Õpin kõnekäände

vead :

Hojab keelt hammaste vahel.
Mujal polnud mul ühtegi viga.

Keel

1.

 2.

3.

Kõnekäänd

keelekaste
keel käib hästi, kui see lamba suus oleks, küll see määks
nii et keel hammaste vahel
kitsas nagu kitse keel
nii et hoia ja keela

Sünonüümid

Sain sünonüümide eest 20 punkti.

  Ta põõnab ikka veel. See mees seletas mulle pikka jutu maha , aga ma ei saanud ta jutust aru. Kurt jõuluvana sirgeldas midagi oma koleda käekirjaga sellele ilusale pakke paberile. Jänes punus oblikate vahele. Väike siil vudis kohe toidu poole. Poisid kritseldasid vihiku täis. Miks see naine kontserdil kõõritab kui ta ei oska laulda. Koor lapsi leelotasid tahvli ees. See suur poiss üritab laulujoru ajada. Linnud lõõritavad kõrgel taevas.

KARUPOEG PUHH

karu icc puhh elab metzaz . z2al 0n zuht icic wäg2w , qy üx kammoon tüütu , pax (6) ja kiuzlik n0tzu wälja arwata . nagu temaga aega w22tmin22 2y 0lee :D:D:D:D juzt kõigee parem . ta aiab mind :D:D:D:D:D:D mitu tundy :D:D:D pä2waz taga , aamh.. aga õnn2x ta hihhii 2y j00xee wäga kiirezty . kahjux 0len ma hihhii temazt a2glaz2m ici . qy ta mind kättee zaab 0n mul (A) kül l00d pahazty . kammoon 2ga teized l00mad ziin par2mad ey 0l22 . :D:D:D minu päewaplaan 0n eee.. alaty zama qy ma juzt ära icc ey k0ly . mind :D:D:D:D ta0tax22 kaxteizt tundy ööpäewaz ja ülee jäänd mul hihhii qlub linna kiirabizzee :D zõitmizex . ziin elamizel 0n icc ainult üx pluz , zünnipäewal icic nad ajawad ming üxt2izt tundy taga :D:D:D:D:D:D .


1.Tähed muutusid ja tulid smailid.
2.Ma ei kasuta MSN-i
3.Ei tohiks vahetada tähti

Kirjakeel

Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Nii tore on sooja ja valgesse tuppa tulla. Sünnipäevapidu toimus köögis ,sest seal on kõige õutsam. Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles tuli. Puukasti otsas istus Hr Nilson, keskes tagus kahte kastrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäevale kutsutud. Sünnipäevakingid olid üle antud ja saabus aeg lauda istuda. Laual seisis hulgaliselt kooke ja kukleid. koogid olid üsna kentsakad, aga Pipi kinnitas, et just sellised koogid on hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooki nosides teatas Tomm, et kui hiinas tehakse niisuguseid kooke, sõidab ta suveks hiinase.

See oli vaga kerge töö, ainult mõne sõnaga oli probleeme

1. Tuleb kirjutada väikese tähega.
2. 25. novembril
3. Karja tööde lõppu.
4. Peamiselt riietusid kadrideks tüdrukud.
5. Nad kantsid valgeid riideid.
6. Kadripäev on endale nime saanud Matrin Lutheri naise Katriina järgi.
7. kadrititt oli nukk mida kadrid kaasas kantsid.
8. Kadrid küsisid ukse või akna tagant tervituslauluga luba.
9. Kadrid laulsid, tubased etendused, vett pritsiti, küsiti küsimusi.
10.
11. Kadripäeval ei tohtinud lambaid pügada.
12. Keedeti kogutudkraamis toit ja kutsuti pillimees.valiti kadri pruut ja peiu.

sõnad

Ül 2:

8; poogna, poognat
11: õudse
8: korstna, .korstnat
34: alti, aldist; millele
63: needa, nean (neame), needsin, needis, neetakse, neetud
52: vaaritab, vaaritas
63: teada, tean (teame), teatakse, teatud
51:

Sõnad

 Ül:
varrukas ,kanarbik ,apelsin ,mandariin ,krokodil ,president ,röntgen ,anekdoot ,dektetiiv ,arhitekt ,brikett ,taburett ,kotlet ,pankrot ,garaaž ,garderoob ,psühholoogia ,draama ,kanditaat ,kompek ,draagiline ,hubane ,kiirkäija ,minia ,treial ,revulutsioon ,materjal ,linnlane ,professor ,režisöör ,vargsi ,müüja ,finish .


Too kindlasti poest mandariine!
Mul oli müts varrukas.
Ma ostsin anekdootide rraamatu.
Ma panin auto garaaži!
Me lähme ostame kompekke.
Kas te saaksite mu hinde ära parandada professor?
Mati ütles et, ära pane kotleti prügikasti,see on veel söödav.
Siin majas on päris huubane.
Ma hojan seda garderoobis.
Enne söömis tuleb apelsini koorida.

Luuletus

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast halli päist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant


 Torm rajutseb, kaevab lained hauana sügavaks, , rannapedakaid peksab ja vaevab, sööstab metsa ja laastab, piitsutab hallipäist kulumaad, väsib ja põlvitab maha, lahkub häbiga tallermaalt, embab maad ja merd ja laant
Puud oigavad surmasui.

Valm

Kümme lauset

See mees on varatu.
Apelsinid mis sa ostsid on rohukarva.
See inimlaps on  puhta arutu.
Ta lidus nii kiiresti ,et panikohe esikoha kinni.
Ta mängis kartmatut kuid sai ikka peksa.
Sellel kooli lapsel on küll vedanud.
Ma tean et sul on kõht tühiparem pane midagi hamba alla.
See töökoht on päris hädaohtlik.
Kõik mis sa sööd ei pea olema meelt mööda.
Kõige parimad raamatud on fantaasia raamatud.

sõnapilv

Sõnad mida kasutasin kõige rohkem:
Ja seitse korda

Minu suvi

Minu suvi oli masendav ja igav. Olin Rakveres. Enamus ajast veetsin õues ringi joostes ja rattaga sõites. Väljas oli kohutavalt palav. Vanaema keetis meile pidevalt suppi ja me olime sellest tüdinenud. Kes ikka viitsib palaval päeval suppi süüa. Meil käis külas üks tüdruk Portugalist ja me sõitsime temaga mööda Eestimaad ringi. Sain temaga ingline keeles rääkida. Rakveres jäin ma tugeva tormi alla. Puud olid latvadega vastu maad. Õnneks jõudsin tuppa lipsata viimasel hetkel. Meie kõrvaltänaval murdus üle kolmekümne põlispuu. Rakvere on Eesti tornaadopealinn. Suvi oli nii pikk ja palav, et lõpuks ootasin kangesti kooli ja tahtsin Tallinnasse tagasi.